JÄÄTMETE KÄITLEMINE KODUMAJAPIDAMISES

Sisukord:

1. Jäätmete vältimine

2. Jäätmete taaskasutamine

2.1. Jäätmete kasutamine esemetena

3. Ohtlikud jäätmed

4. Jäätmete kogumine ja sorteerimine

4.1. Jäätmekäitlus kinnistul

5. Keskkonna prahistamine

6. Jäätmete omaalgatuslik käitlemine kinnistul

6.1. Kompostimine

6.2. Jäätmete põletamine

Lisad:

Käesolev juhend -Jäätmete käitlemine kodumajapidamises- on koostatud Tallinna Keskkonnaameti ja Helsingi Keskkonnaameti koostöös. Juhendi koostamisel on kasutatud järgmisi väljaandeid:

Joka kodin jäteopas. Länsi-Uudenmaan Jätehuolto OY.1996
Tuotteelle pitkää ikää. Pääkaupunkiseudun yhteistyövaltuuskunta YTV. 1997 Joonised: Arto Nyyssönen

Oodatud on kõik käesoleva väljaande kohta käivad märkused ja täiendused.
Need saab saata Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametisse, Vabaduse Väljak 7. (e-mail: m.koppel@tallinnlv.ee)

JÄÄTMETE KÄITLEMINE KODUMAJAPIDAMISES

Elu- ja tootmistegevuses tekib alati jäätmeid. Jäätmeid tuleb käidelda kindlaksmääratud korra järgi, muidu tekitavad need kiiresti keskkonnakahjustusi ja on ohuks inimese tervisele. Hästi toimiv jäätmekäitlus on puhta ja tervisliku linna üks põhieeldusi. Tallinna linna keskkonnastrateegias aastani 2001 on jäätmekäitlusel väga oluline koht. Seal on muuhulgas öeldud, et erilist tähelepanu tuleb hakata pöörama jäätmete koguse vähendamisele, nende ringlusele ja taaskasutamisele.

Jäätmekäitlust Tallinnas suunatakse vastavalt Tallinna linna jäätmekäitluse eeskirjale, kus on ka juhised jäätmekäitluse praktiliseks korraldamiseks. Eesmärgiks on säilitada linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete teket ning edendada nende taaskasutamist. Eeskirja sätted on kohustuslikud nii Tallinna asutustele ja ettevõtetele kui ka elanikele.

Iga tallinlase kohta tekib aastas keskmiselt 200-300 kg jäätmeid. Olmejäätmed veetakse Pääsküla prügimäele, mis on peatselt täitumas. Iga inimene peaks püüdma vähendada tekitatavate jäätmete kogust. Jäätmeid tuleb koguda, sorteerida, vedada ning üle anda vastavalt jäätmekäitluse eeskirja nõuetele. Jäätmete õige käitlemise eest vastutab jäätmete tekitaja või valdaja.

1 Jäätmete vältimine

Eelkõige tuleb püüda vältida jäätmete tekkimist või vähendada tekkivate jäätmete kogust ning ohtlikkust. Jäätmete ringlus tagasi tooraineks on tähtsuselt järgmine. Praktikas tähendab see ühekordse kasutusega toodete ja pakendite vältimist ning kasutamise vähendamist. Muretsetud tooted peaksid olema vastupidavad ja parandatavad.

Hooldades ja parandades võib toodete kasutusiga pikendada ning vältida nende enneaegset sattumist prügimäele. Parandades toodet või seda parandada lastes võib kokku hoida ka rahas, sest uue toote ostmine on sageli kallim.

Arvestatavaks võimaluseks jäätmetekke vähendamisel on muretseda kasutatud asi, selle asemel et osta uus toode. Hankimise kulud on siis väiksemad, säästetakse toorainet ja energiat ning toode, mis oleks muidu läinud jäätmeteks, võetakse uuesti kasutusse. Ei tohiks unustada ka seda, et osa tooteid kasutatakse suhteliselt harva ning neid võiks kasutada naabritega ühiselt. Sellised tooted on näiteks kodumasinad, jalgratas ja kasvõi auto. Mõningaid vähemkasutatavaid tooteid võib püüda ka laenata.

Tagasi dokumendi algusesse

2 Jäätmete taaskasutamine

2.1 Jäätmete kasutamine esemetena

Mõnikord jäävad asjad seisma ning neid ei kasutata - nagu näiteks jalgrattad, riided, mänguasjad jne. Õige oleks kasutada selliseid heas korras esemeid edasi ning mitte viia neid prügimäele. Need tuleks anda kasutatud asjade ostu-müügikohta või teatada nendest ajalehes. Nõnda ei satu kasutatud asjad prügimäele, vaid võetakse uuesti kasutusse.

Hoonete ning korterite ehitusel ja remondil tekib palju jäätmeid - need on lauad, isolatsioonimaterjalid, betoon, tellised, köögitehnika, veevärgi- ning kanalisatsioonitooted. Osa nendest jäätmetest võidakse edukalt taaskasutada, seda eriti siis, kui lammutustööd on tehtud säästvalt ning ettevaatlikult. Jäätmed tuleks sorteerida juba ehitus- või lammutuskohal. Säästev on selline lammutus, kus detailid ja materjalid demonteeritakse ükshaaval eelnevalt kavandatud järjekorras, säilitades nende kasutuskõlblikkuse. Demonteeritud detailid ja materjalid kogutakse eraldi, vastavalt sellele, kuidas neid tahetakse taaskasutada.

Ehitus- ja lammutusjäägid, mida ei saa taaskasutada, muutuvad jäätmeteks ning tuleb viia Kopli ehitusjäätmete matmiskohta või Pääsküla prügimäele.

Tagasi dokumendi algusesse

3 Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis võivad oma ohtlike omaduste tõttu põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale ning mille käitlemiseks on kehtestatud eritingimused. Ohtlike jäätmete eristamine muudest jäätmetest on tihtipeale keerukas, sest toodetega kaasaskäivad selgitused ei ole selleks küllaldased ning vastavad märgistused tavaliselt puuduvad.

Igas Tallinna kodumajapidamises tekib aastas keskmiselt 0,2-2 kg ohtlikke jäätmeid. Kogus näib olevat väike, kuid tuleb arvestada, et ohtlikud jäätmed põhjustavad looduses oma kogusega võrreldes mitmekordset kahju. Teiste jäätmete hulka visatuna jõuavad ohtlikud jäätmed prügimäele eelneva erikäitluseta ning nendes sisalduvad ohtlikud ained võivad sattuda edasi keskkonda. Kanalisatsiooni valatud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvee puhastamist ja puhastusjäägina saadava muda kasutamist huumusainena. Kergesti süttivad kemikaalid tekitavad plahvatusohu. Ohtlikud jäätmed võivad muutuda põletamisel endisest mürgisemaks ning levida suitsugaasidena keskkonda, kus kahjustavad elusolendeid, sealhulgas põletajat ennast.

Märkimisväärne osa kodustest ohtlikest jäätmetest tekib sõidukite hooldusel ja remondil ning elamute ehitusel ja remondil. Ka kodumajapidamises kasutatavad seadmed võivad sisaldada keskkonnale ohtlikke patareisid.

Kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed kodumajapidamistes on:

· kasutatud õli ja õli sisaldavad jäätmed

· kasutatud akud

· mittekivistunud värvi-, liimi- ja lakijäätmed

· lahustid

· mürgid ja tõrjeained

· ravimid

· elavhõdedat sisaldavad jäätmed (luminofoorlambid, kraadiklaasid)

· raskeid metalle sisaldavad patareid, väikeakud ja akudega seadmed

Näiteid ohtlikke jäätmeid sisaldavate kodumasinate ja seadmete kohta:

· laetavad (akudega) seadmed:

o elektriline hambahari

o tolmuimeja

o habemeajamismasin

o mobiiltelefon

o drellpuur

· patareidega seadmed:

o patareidega töötavad mänguasjad

o kellad

o raadiod

o kuuldeaparaadid

o taskulambid

o freoone sisaldavad seadmed:

o vanad külmkapid ja sügavkülmikud

Patareisid, autode ja kodumasinate akusid, luminofoorlampe (maksimaalselt kolm korraga), õlijäätmeid, õlifiltreid, ravimeid, vanu värve ning lahusteid võetakse vastu enam kui kahekümnes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Kogumispunktid asuvad bensiinijaamade juures (need on ukustatavad ning vastavalt märgistatud erikonteinerid); ohtlike jäätmete üleandmiseks tuleb alati võtta ühendust bensiinijaama töötajaga. Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu üksnes elanikelt, mitte firmadelt. Loetelu ohtlike jäätmete vastuvõtukohtadest on esitatud lisas 1.

Lisaks bensiinijaamade juures olevatele erikonteineritele on linnas rahvarohkemates paikades (laternaposti küljes, hoone seinal või sisemuses) kastid patareide kogumiseks. Need on punast värvi ning kergesti äratuntavad nendel oleva märgistuse järgi.

Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada tavalistest jäätmetest ning neid ei tohi omavahel segada.

Tagasi dokumendi algusesse

4 Jäätmete kogumine ja sorteerimine

4.1 Jäätmekäitlus kinnistul

Jäätmekäitluse korraldamine

Jäätmete tekitaja, nii väikeelamu omanik kui ka korruselamu korteriühistu, peab hoolitsema jäätmekäitluse eest oma kinnistul. Jäätmete tekitaja peab kas sõlmima jäätmekäitluslepingu vastava jäätmekäitlusfirmaga (korraldatud olmejäätmeveo puhul seaduses ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga) või siis toimetama jäätmed ise jäätmekäitluskohta. Kui jäätmete tekitaja ei ole kinnistu haldajaks, tuleb jäätmekäitluse korraldamises leppida kokku kas rendi(üüri)lepingus või eraldi jäätmekäitluslepingus. Iga jäätmete tekitaja on kohustatud muretsema endale jäätmemahuti või kasutama jäätmehooldelepingu alusel ühismahuteid. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja peavad kahe aasta jooksul säilitama dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmehooldelepingu linnavalitsuse ameti või linnaosa valitsuse järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

Jäätmemahutid

Jäätmed, mida ei saa käidelda kinnistul, tuleb panna kinnistu jäätmemahutitesse. Jäätmemahuteid peab olema piisavalt ja need peavad vastama tekitatud jäätmete iseloomule. Jäätmemahutid võivad olla kas jäätmetekitaja omad, kinnistu omad või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. Mahutitena võidakse kasutada:

· kompaktoreid (jäätmepresse)

· konteinereid, mida saab tõsta tõstukiga või käsitsi ning tühjendada või paigutada jäätmeautosse

· jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust.

Kinnistu jäätmemahutid peavad olema paigutatud kinnistule nii, et prügiveoautodel oleks võimalik pääseda nende juurde takistusteta. Selleks, et käsitsi tühjendatavate anumate toimetamine prügiveoauto juurde ei oleks ülemäära raske, peavad need olema tasasel ja kõval alusel ning maksimaalselt 10 meetri kaugusel kohast, kuhu prügiveoauto pääseb. Selle eest, et mahutid oleksid korras ning puhtad ja et prügiveoauto pääseks nende juurde takistusteta, vastutab jäätmemahutite omanik või rentnik, juhul kui jäätmehooldelepingus ei ole ette nähtud teisiti.

Nõuded jäätmemahutitesse asetatavatele jäätmetele

Olmejäätmetele ettenähtud mahutitesse ei tohi panna:

· tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid

· vedelaid jäätmeid

· ohtlikke jäätmeid

· käimlajäätmeid

· kogumiskaevude setteid

· taaskasutatavaid jäätmeid

· ehitusjäätmeid

· muid erikäsitlust vajavaid jäätmeid

· aineid või esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat

· aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse, kuju või muude omaduste tõttu võivad kahjustada mahutit või jäätmeveokeid

· või raskendavad oluliselt jäätmete kokkupressimist.

Liiva, tuhka ja pühkmeid tohib panna jäätmemahutitesse ja viia prügilasse vaid siis, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte nõuetele ja tuhk on jahtunud (tuha temperatuur on alla 30°C). Kuuma (üle 30°C) tuhka tohib paigutada vaid tulekindlast materjalist ning kaanega suletavasse eraldi mahutisse.

Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisevad jäätmed tuleb pakkida eelnevalt plast- või paberkottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu jäätmete toojatele ega mahutite tühjendajatele ega määriks mahuteid.

Suuremõõtmelised (mahukad) jäätmed, nagu mööbliesemed, jalgrattad, televiisorid, vannid, pliidid ja külmikud tuleb jätta jäätmemahutite kõrvale. Neid jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole seda krunti, kus need on tekkinud. Kui jäätmeid kogutakse ühiste mahutitega, võib suuremõõtmelised jäätmed paigutada nende mahutite juurde.

Jäätmete esialgne sorteerimine

Et jäätmeid taaskasutada, tuleb kõigepealt alustada nende esialgse sorteerimisega juba jäätmete tekkekohas. Kui jäätmed on kord juba segunenud, on neid hiljem väga raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi (v.a. tahvelklaas), plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas (vaata "Kompostimine väikemajapidamistes" 1998, väljaandja Tallinna Keskkonnaamet ja Helsingi Keskkonnaamet). Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele.

Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida seal vastu ei võeta, viige klaastaara kogumismahutitesse. Värvitu ja värviline pannakse eraldi mahutitesse. See on vajalik, et saada taas kvaliteetset klaasi. Soovi korral võib muretseda ka oma kogumismahuti, teavet selle kohta saab Tallinna Keskkonnaametist.

Ärge pange paberi ja papi kogumismahutitesse muid jäätmeid, eriti olmejäätmeid. Taolise mahuti sisu sorteerimine nõuab täiendavat tööjõudu ning määrdunud paberit ei saa enam taaskasutada. See tuleb siis viia kogumismahutist prügilasse.

Metalli võib üle anda vanametalli koguvatele ettevõtetele. Metallpurgid viige vastavatesse kogumispunktidesse.

Keskkonnaameti, linnaosade valitsuste ja jäätmekäitlusettevõtete koostöös paigaldatakse linnas jäätmete sorteeritult vastuvõtmise punktid, kuhu võib ära anda kõiki ülalloetletud jäätmeliike. Informatsiooni kogumispunktide asukoha kohta võib saada Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise ametist tel. 6 404 285.

Jäätmete sorteeritult vastuvõtmist laiendatakse vastavalt sellele, kuidas tekivad uued võimalused nende vastuvõtuks ja kasutamiseks.

Tagasi dokumendi algusesse

5 Keskkonna prahistamine

Keskkonda ei tohi prahistada. Sinna ei või jätta prügi, vanu masinaid, seadmeid, sõidukeid ega muid kasutusest kõrvaldatud esemeid.

Jäätmeid võib matta vaid siis, kui Tallinna Keskkonnaamet on andnud selleks vastava jäätmeloa.

Tagasi dokumendi algusesse

6 Jäätmete omaalgatuslik käitlemine kinnistul

6.1 Kompostimine

Kõdunevad jäätmed on otstarbekas kompostida kodus. Siis ei ole vaja neid ära vedada ning kompostist saadakse mulda, millega võib parandada mulla omadusi oma aiamaal ning murul. Bioloogilisi jäätmeid võib kompostida Tallinna Keskkonnaameti kirjalikul loal vastavalt loas esitatud tingimustele. Väikeelamutes ei ole sellist luba kompostimiseks vaja. Kuivkäimla jäätmeid ei tohi üldjuhul kompostida, sest see tekitab ebameeldivat lõhna.

Kompostitavad jäätmed tuleb paigutada ja neid hooldada nii, et see ei oleks kahjulik tervisele ega keskkonnale. Eriti tuleb hoolitseda selle eest, et närilised ei pääseks kompostitavatele jäätmetele ligi. Toidujäätmeid tuleb kompostida soojusisolatsiooniga varustatud ja näriliste eest kaitstud kompostimisnõudes. Soojusisolatsioon on vajalik selleks, et komposteerumine jätkuks ka talvel. Aiajäätmeid tuleks kompostida raamis, mille võib ehitada näiteks vanadest laudadest. On hea, kui kompostihunnik jääb naabri krundist eemale.

6.2 Jäätmete põletamine

Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi.

Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemistingimustes, mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suur osa plastikuid annavad põletamisel väga mürgiseid ühendeid, mis võivad kahjustada põletajat ennast ning mürgitavad välisõhku.

JUHIS JÄÄTMETE SORTEERIMISEKS KODUMAJAPIDAMISES

Jäätmed	Kõlbab	Ei kõlba
Vanapaber Liigitada tekkekohas	Puhas kuiv paber, nagu ajalehed ja ajakirjad, reklaamid ja ümbrikud, kirjutus- ja paljunduspaberid.	Märjad ja määrdunud paberid, kiletatud ja vahatatud paberid nagu kingituspakipaberid, foolium- ja kopeerpaberid, võipaber ja ehituspaberid, tootepakendid, nagu piimapakid.
Papp Liigitada tekkekohas	Papp, kartong ja pruun paber.	Märg ja määrdunud papp; kiletatud papp; munaalused ja muud toiduainete pakendid.
Klaasijäätmed Viia kogumispunktidesse	Tagastatavad pudelid poodi; muu klaastaara kogumispunktidesse (eraldi värviline ja värvitu), eemaldada korgid.	Lehtklaas.
Metallijäätmed Viia vanametalli koguvatele firmadele või kogumispunktidesse	Õlle- ja karastusjoogipurgid; metallkaaned ja korgid; katlad ja muud metallanumad; jalgrattad; külmkapid.	Värvipurgid, akud, patareid ja muud ohtlikud jäätmed.
Kompostitavad jäätmed Kompostida kohapeal	Toidujäätmed; puuviljade, juurikate ja munade koored; kohvi- ja teepuru; majapidamispaber ja paberlinikud; lillemuld ja taimejäätmed; keemiliselt töötlemata (immutamata, värvimata, lakkimata) puidu jäätmed (laastud, saepuru).	Mittekõdunevad jäätmed nagu plastmass, metall ja klaas; tuhk ja tolmuimejast tulev tolm; suitsukonid; ohtlikud jäätmed; suured paberikogused.
Aiajäätmed Kompostida kohapeal	Oksad, puulehed, rohi.
Ehitus- ja lammutusjäätmed Koguda eraldi ja viia kopli jäätmekäitluskohta või Pääsküla prügilasse	Ehitusjäätmed liigitatakse tekkekohas ja lammutamisel, kasutades säästvat lammutust. Lammutamisel eraldatavaid detaile ja liigset ehitusmaterjali võib müüa.
Ohtlikud jäätmed Bensiinijaamades olevad ohtlike jäätmete kogumispunktid	Akud, patareid, õlid, õlifiltrid, ravimid, luminofoorlambid, värvid, lahustid. Muud ohtlikud jäätmed vastava litsentsiga jäätmekäitlusettevõttele.	Tühjad värvipurgid ja kuivanud pintslid võib viia tavalisse prügikasti.