Hall käpp
(Orchis militaris)
jeesusekäpp, punased jaaniätsed, sinised öölilled, toukad

Enamik Eesti looduslikke orhideesid – käpalisi, ei kuulu tegelikult käpa perekonda. “Õigeid käppasid” on meil neli. Üks nende hulgast on hall käpp. Teda peetakse enamasti ka meie päris käppadest üheks ilusamaks. Hallil käpal on suured tihedad ruljad õisikud. Eriti suured on aga tema üksikud õied.

Halli käpa õisi tasub kindlasti ka lähemalt vaadata. Nagu kõikidel käppadel, on neilgi olemas huul. See on kõige omapärasem käppade õite osa. Hallil käpal on aga huul veel eriti ilus. Kõigepealt on ta sügavalt kolmeks ümaratipuliseks osaks lõhestunud. Kuid neist keskmine on nii suur, et otsustas veel omakorda lõhestuda. Nii oleks halli käpa huulel nagu neli hõlma, mis eemalt vaadates näivad inimsiluetina. Heleda huule teevad eriti kauniks tumedamad lillakad täpikesed.

Hall käpp on enda nimegi saanud õite värvuse järgi. Nimelt on tema õied välisküljelt veidi hallikad, õigemini siiski hallikasroosad. Siseküljelt on need rohkem lillakad ja sageli tumedamate triipudega. Kaugemalt vaadates paistavad halli käpa õisikud sinakaslillad, nagu ka paljude teiste meie käpaliste õisikud. Sarnasuse tõttu on tal ka vanarahva hulgas levinud mitmed teistelgi käppadel esinevad nimed, näiteks jeesusekäpp ja kuradikäpp. Mõnel pool kutsutakse halle käppi aga toukadeks.

Ka halli käpa ladinakeelne liiginimi “militaris” on moodustatud tema õit silmas pidades. See sõna viitab sõjakusele. Kui te uurite halli käpa õit hoolega, siis leiate ehk selle “sõjaka koha” üles. Nimelt tema õie ülemised kattelehed on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad teiste õie osade kohale kiivritaolise katte. Nii paistab õis sõjamehena, kellel on kiiver peas, kuid näokate üles tõstetud.

Hallil käpal on ka üpris iseloomulikud lehed. Need on suured ja küllaltki laiad, teravatipulised. Tema lehtedel pole kunagi tumedaid täpikesi või laigukesi, nagu neid on mitmetel teistel käpaliste liikidel.