Raudvere firmal Raisner on olemas esialgne keskkonnamõjude hindamine, mis näitab, et piirkonda võib tuulepargi ehitada. Samuti on sõlmitud eelkokkulepe Eesti Energiaga, kes on valmis tuuleenergia Püssi alajaamas vastu võtma.

Just Eesti ühe suurema, Püssi alajaama lähedus muudab Varja ümbruse tuulepargi tegemiseks soodsaks. Lisaks on seal head tuuled. "Nimetame seda Peipsi tuulekoridoriks, kus puhuvad valdavalt ühtlased lõunatuuled, mis on stabiilsed ega lõhu tuulikuid," selgitas Raudvere.

Eeltööde tegemine võtab Raudvere kinnitusel aega poolteist kuni kaks aastat. Alles siis võib jõuda ehitamiseni. Huvi tuuleparki investeerimise vastu on üles näidanud maailma üks juhtivaid taastuvenergiakontserne Iberdrola. Hispaania ettevõttel on maailmas 107 tuuleparki, 97 miljonit klienti ning 11 000 töötajat. Lisaks tuuleenergiale tegeleb firma ka veest ja päikesest energia tootmisega.

Raudvere kinnitusel tunneb ettevõte huvi Eestisse laienemise vastu. "See tuulepark ei pruugi jääda sellele firmale siin ainsaks," selgitas ta.

Iberdrola arendab Riias kombijaama ning on avaldanud huvi olla Leedu tuumajaama kaasinvestoriks. Iberdrola seni ehitatud jaamade taastuvenergia tootmisvõimsus ulatub kokku 3300 megavatini.

Lüganuse vallavanema Indrek Saluvee sõnul on tuulepark vallas igati teretulnud. "Kuna teist nii suurt parki Eestis ei ole, siis saab sellest kindlasti turismiobjekt. Lisaks saavad inimesed ehitamise ajal tööd ja ehitaja peab tegema korda teenindusteed generaatorite juurde, et neid saaksid kasutada ka kohalikud inimesed," loetles Saluvee hüvesid, mis tuulepark kaasa toob.

Lisaks Raisnerile tundis tuulepargi ehitamise vastu Varja ümbrusesse huvi veel teinegi ettevõte, kuid nendele ei andnud volikogu luba detailplaneeringu algatamiseks. "Praeguseks peaksid selle ettevõtte kokkulepped maaomanikega ka juba kehtetud olema," arvas Saluvee.