President Ilves kohtus Ameerika Ühendriikide riigipeaga

25.06.2007
President Toomas Hendrik Ilves kohtus Washingtonis Valges Majas USA presidendi George W. Bushiga“Usk vabadusse on Eesti ja Ameerika Ühendriigid sõlminud tugevateks liitlasteks, kes mõistavad teineteise toetamise tähtsust ning aitavad vastavalt oma võimalustele neid, kes vajavad meie abi,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Washingtonis Valges Majas USA presidendi George W. Bushiga.

Presidentide Ilvese ja Bushi ligi kahe tunni pikkusel kohtumisel räägiti Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhetest, mida mõlemad riigipead hindasid headeks. Kohtumise juures viibis ka Ameerika Ühendriikide asepresident Dick Cheney.

President Ilves tänas Ühendriike toetuse eest, mida Eesti sai aprilli lõpus ja mai alguses, kui seisis vastamisi ulatuslike info- ja küberrünnakutega.

“Loodan, et ka viisavabadus Eesti kodanikele pole enam mägede taga, siinkohal meenutan teie vastavat arvamusavaldust mullu novembris Tallinna-visiidi ajal,” pöördus Eesti riigipea president Bushi poole, avaldades lootust, et Ameerika Ühendriikide Kongress leiab üksmeele administratsiooniga vajalike seadusmuudatuste osas.

President Ilves kutsus Ameerika Ühendriike osalema NATO küberkaitsekeskuses (Center of Excellence), mille loomiseks Tallinnas on teinud ettepaneku Eesti valitsus.

“Eesti sai läinud sajandi lõpus tuntuks Tiigrihüppe programmiga, mis tähendas riigi inernetiseerimist, nüüd aga tuleb meil tõsiselt käsile võtta Tiigrikaitse programm, mis turvaks meid kõiki küberrünnakute eest,” ütles president Ilves. “Olgem ausad: Ameerika Ühendriikidega võrreldes on Euroopa Liit küberjulgoleku vallas nii tehniliselt kui ka seadusandlikult tugevalt maha jäänud ning Ühendriikide osalemine Eestisse plaanitud küberkaitsekeskuses annaks sellele keskusele tugevaid plusspunkte.”

Presidendid Ilves ja Bush kõnelesid arengutest Afganistanis ja Iraagis, kus mõlema riigi sõjaväelased püüavad suurendada kohalike elanike rahu ja stabiilsust.

Eesti riigipea tänas president Bushi kaastundesõnade eest seoses kahe Eesti kaitseväelase langemisega Lõuna-Afganistanis 23. juunil.

“On olukordi, kus ühe inimese probleem võib olla kogu ühiskonna probleem, nii nagu ühe riigi probleem võib kasvada kogu maailma või vähemalt suure osa maailma probleemiks,” ütles Eesti riigipea, rääkides stabiilsuse jaluleaitamisest Afganistanis ja Iraagis.

Ent Afganistani puhul nentis president Ilves, et rahvusvahelises stabiliseerimisväes ISAF osalevates NATO riikides langetatakse Afganistani osas poliitilisi otsuseid, mis tihti toetuvad liiga ühekülgselt vaid sõjaväelisele infole ja olukorrahinnangule.

“Sõjaväelased aga paiknevad oma baasides, pääsevad sealt välja vaid lahinguülesande täitmiseks ega taju seetõttu Afganistani ühiskonna tegelikku elurütmi ja arenguid,” ütles Eesti riigipea. “Nii kujuneb koalitsiooniriikide pealinnades poliitilisi otsuseid langetavatel inimestel olukorrast Afganistanis ülepingutatult alarmeeriv ja ühekülgne pilt, mistõttu on äärmiselt oluline suurendada tsiviilinfo osatähtsust poliitiliste otsuste alusena ning üleüldse tsiviilosaluse mahtu selle maa väljatoomisel nurjunud riikide hulgast.”

“Teistele riikidele sõbraliku ja enda elanikele turvalise Afganistani ülesehitamine näitab ilmekalt kui oluline ja tulemusrikas on transatlantiline ühisrinne ehk Euroopa ja Ameerika Ühendriikide koostöö,” sõnas Eesti riigipea. “Pole mingit kahtlust, et see koostöö põhineb ühistel väärtsutel ja ühisel huvil, et maailm väärib rahulikku tulevikku.”

Presidendid Bush ja Ilves rääkisid Euroopa-USA ühistegevusest demokraatia ja stabiilsuse süvendamisel Lääne-Balkanil, Gruusias, Moldovas, ka Valgevenes.

“Ükski riik, kelle valitsus või demokraatia poole püüdlevad elanikud soovivad astuda reformiriikide rivvi, ei pea kahtlema, kas vaba maailm teda ikka toetab,” ütles president Ilves. “Jah, me toetame neid sama innukalt nagu vaba maailm on toetanud Balti riikide püüdlusi.”

Rääkides NATO-st ja alliansi edasisest laienemisest ütles Eesti riigipea, et NATO järgmise aasta tippkohtumisel Bukarestis tuleb organisatsioonil esitada liitumiskutsed rohkem kui ühele senisele kandidaatriigile.

“Mida laiem on NATO turvavöö, seda rohkem on meie ümber julgeolekut,” sõnas president Ilves.

Eesti ja Ameerika Ühendriikide riigipead peatusid pikemalt ka USA-Vene ja Euroopa Liidu-Vene suhetel.

“Eesti huvides on normaalsed ja heanaaberlikud suhted Venemaaga, kahjuks ei näe me praegu samasugust soovi oma naabri poolt,” lausus president Ilves. “Seda võib põhjendada lihtsamalt, näiteks presidendi- ja parlamendivalimiste eelsete sisepingetega Venemaal, kuid võib ka keerulisemalt, otsides tõlgendust Venemaa arusaamatule hirmule oma demokraatlike naabrite ja demokraatia ees ning selle hirmu üheks osaks on ka ähvardus suunata Euroopale tuumaraketid.”

Eesti riigipea pidas oluliseks, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit tegutseksid Venemaa suunal tihedas üksmeeles, milleks sobib hästi strateegiline energiakoostöö.

prinditav foto 1 (796 KB)
prinditav foto 2 (612 KB)


Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229
President Ilves kohtus New Yorgis George Sorosega 26.09.2007
Vabariigi President esines ÜRO Peaassambleel 25.09.2007
Vabariigi President allkirjastas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni 25.09.2007
Pressiteadete arhiiv