ALEKSANDER KUNILEID-SAEBELMANN
(22. XI 1845 Audru vald – 27. VII 1875 Poltaava),Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871–1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatšinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis.
Kunileidilt on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed ja ka tema kõige tuntumad laulud “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris.
Kunileidi koorilaulud näitasid saksa liedertafellike laulude kõrval uut kvaliteeti. Peale rahvaluule sobitas Kunileid rahvaviisidele Koidula, Kreutzwaldi ja Jakobsoni tekste. Kunileidi rahvuslikud taotlused olid eeskujuks järgnevatele heliloojatele.
TEOSED:
Koorilaulud
Originaalviisilised:
“Mu isamaa on minu arm” (Lydia Koidula)
“Sind surmani” (Lydia Koidula)
“Veel pole kadund kõik” (Carl Robert Jakobson)
“Ema ja laps” (Carl Robert Jakobson)
“Mu isamaa nad olid matnud” (Lydia Koidula)
Rahvaviisiseaded:
“Miks sa nutad, lillekene?” (Lydia Koidula)
“Meil aiaäärne tänavas” (Lydia Koidula)
“Kaste ja pisarad” (Carl Robert Jakobson)
“Põua aastal” (Carl Robert Jakobson)
“Süda tuksub” (rahvaluule)
“Mu mõttes on üksainuke” (rahvaluule)
“Arg kosilane” (Friedrich Reinhold Kreutzwald)