President Toomas Hendrik Ilves ütles mullust Viljandi
pärimusmuusika festivali avades, et rajatav keskus on eesti kultuuri
olulisemaid projekte. Enam kui miljon krooni ehitusraha saadi kokku
eraannetustega.
| | REKLAAM | SUURIM VALIK UUSI REHVE JA VELGI EESTIS! ALATI SOODSAD HINNAD!!!
www.drewsauto.ee
|
| VIIMASED KOMMENTAARID | hertaberta üits algatus jälle kenasti kasuma lännu :-)
kui aiga saan, tulen ka kaema, kuidas tundub
jaakobus tõesti-tõesti, viljandi kui (pärimus)kultuuripeali nn. tubli poiss, pealik.
|
|
Vana aida uus elu
Kirsimäe ait oli üks kunagise Viljandi mõisa arvukatest
majandushoonetest. Taastatud aidas on ühe katuse all koos näiteks 400-kohaline
muudetava akustikaga kontserdisaal, saal koolituste läbiviimiseks ja kohvik.
Kasulikku pinda on aidas ligi 2000 ruutmeetrit.
Pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul muudab
paiga eriliseks mitme funktsiooni ühendamine. Majja rajatakse teabekogu, mis
koosneb arhiivisalvestiste digikoopiatest, nootidest, erialakirjandusest ja
plaadikogust. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulsti nime kandvas
õpistus saab aga iga soovija õppida mängima mingit pilli.
«Aida väravad
hakkavad alati lahti olema, kui päris öö välja arvata,» kinnitas Kiviberg.
«Siin majas hakkab sündima vägevaid asju, ja need, kes arvavad, et
pärimusmuusika aita muid inimesi ei lastagi, võivad rahumeeli oma kartuse
unustada.»
Keskuses hakkab tööle umbes nelikümmend inimest. Tänavu
ilmselt kõiki kohti siiski täita ei jõuta.
Rohkem kui üks kord on kaheldud, kas poleks odavam ja
otstarbekam olnud ehitada maast laeni päris uut hoonet. «Isegi need kahtlejad
on nüüd leidnud, et ikka vana hing on siin majas sees,» kinnitas Kiviberg.
«Restaureerimine on andnud majale juurde võimsa väärtuse. See näeb välja
eriline ja kordumatu.»
Avapeod tutvustavad maja
Reedene pidu on kutsetega külalistele ning sellest teeb kaks
otseülekannet ka Eesti Televisioon. Eeloleval laupäeval peetav pärimusmuusika
aida esimene rahvapidu pakub aga kõigile huvilistele võimalust nautida
eripalgelisi artiste ja ühtlasi uudistada hoonet seestpoolt.
«Proovisime avaõhtuks kokku panna universaalse programmi, et
tutvustada pärimusmuusika eri valdkondi,» rääkis avapeo üks korraldajaid Harlet
Orasmaa.
Pärimusmuusikaaida esindajad lubavad edaspidi kindlasti
rohkemat kui kaks-kolm kontserti kuus. Keskuse enda korraldatud pärimus- ja
maailmamuusika suunitlusega kontsertide kõrval on ait avatud ka väljastpoolt
tulevatele esinejatele. Maja kaugemad broneeringud ulatuvad juba praegu
aastasse 2015.
|