Riigikokku on jõudnud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) eelnõu, mille keskseks teemaks on kujunenud palju küsimusi tekitav põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine.

Ilmselt ei kahtle keegi, et hariduse seadusandlikku maastikku tuleb tõsiselt korrastada. Antud dokument on selleks hea algus.

Antud eelnõu kontekstis on keskseks teemaks kujunenud põhikooli- ja gümnaasiumi lahutamine. Näen, et see on pikemas perspektiivis vajalik samm, eelkõige keskhariduse taseme õppekvaliteedi parandamiseks läbi paindlikumate õppekavade rakendamise. Kuid ka selleks, et parandada õpilaste põhikoolijärgsete õppesuundade valikuvõimalusi.

Eelnevalt tuleb aga teha detailne analüüs maakondade ja omavalitsuste lõikes. See peab kajastama omavalitsuste võimalusi, valmisolekut ja vajadusi. Ei ole mõtet teha muudatust pelgalt reformi enda pärast. Võib-olla mõnes omavalitsuses ei ole see üldsegi tarvilik. Alles siis tuleks koostada tegevusplaan.

Selleks, et oleks, mille pealt kaalutletud otsuseid teha, ootan arvamusi ja ettepanekuid antud seaduseelnõu osas. Alles seejärel, kui ministeeriumil on vajalikud analüüsid tehtud ning omavalitsustega asi põhjalikult läbi räägitud, saame hakata otsustama.

Lauri Luik