Raekoja hoone
 Tallinnas ja ilmselt ka kogu Eestimaal ei leidu inimest, kes poleks näinud Raekoda oma silmaga või piltidelt. See eestlaste jaoks ühe tuntuima gooti stiilis arhitektuurimälestise ehitusloo algus ulatub arvatavasti juba 13.sajandisse.
Omaaegse linnarae suurejooneliseks esindusresidentsiks ehitatud Tallinna Raekoda asub vanalinnas Raekoja platsi lõunapoolsel küljel. See on pikliku põhiplaaniga kahekorruseline ehitis, mille ehitusmaterjaliks on kasutatud paekivi.
  Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub I korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule. Fassaadi ehib dekoratiivne sakmeline kaitserinnatis. Põhjafassaadi kaunistavad ka lohepeakujulised veesülitid (üleval). Omapärased on hoone aknad ja portaalid. Hoone idaseinast kasvab välja kaheksatahuline sale konsooltorn, mida ehib hilisrenessanslikus stiilis tornikiiver. Tornikiivrit ehib Vana Toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Ehitise lääneviilult kerkib tuulelipp. Hoone keldris ja I korrusel paiknesid tarberuumid. Peakorrusele olid koondunud esindusruumid. 
Raekoja torn
Raekoja torn ehitati koos raekojaga aastatel 1402 – 1404. Algselt oli tornil gootipärane püramiidjas kiiver, mis 1627-ndal aastal asendati hilisrenessanss-vormides kiivriga (kõrgusega 26 meetrit). Raekoja torni kõrgus kaaristu allaosast torni tippu on 64 meetrit. 1530-ndal aastal asetati torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas.
 Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944-nda aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. 1952-ndal aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas, Vana Toomas. Originaal, 1530-nda aasta Vana Toomas, on aukohal raekoja kodanikesaalis. Tallinna rael oli oma vahtkond.  Vahisõdurid pidasid korda linnas, aga jälgisid ka tornist, kas polnud linnale vaenuvägesid lähenemas või kahjutuld lahti läinud. Kui miski õnnetus oli linna ohustamas, tõmmati kellarõdul asuvat häirekella. Häirekella valmistajaks on Tallinna suurtükimeister Hinrik Hartmann 1586. aastal. Kella alumisel serval on kiri: AU OLGU JUMALALE KÕRGES. ISSANDA AASTAL 1586. IGAÜKS HOIDKU OMA TULD JA LÕKET, ET SEST LINNALE MINGIT KAHJU EI TEKIKS.
Kuni 20.sajandi alguseni tõmmati kellatila nöörist igal täistunnil vastavalt tundide arvule. Sajandi algusest juhib kellatila lööke elektroonilise süsteemi abil raekoja esifassaadil asuv kell.
| 
