Hiibapuu Thujopsis dolabrata

 Meeldejääva ja pilkupüüdva olemisega taim. Tema kodukohaks on Jaapani mägede orud. Seoses sellega armastab ta kasvada poolvarjus ja jahedamas kohas. Ülekuumenemist ei salli kohe mitte. Mullastiku suhtes tal erinõudeid ei ole. Hiibapuu oksad langevad maani. Seetõttu tema all ei ole mõtet püüda midagi kasvatada. Armastab niiskemat õhku, pikemal kuivaperioodil ei kasva. Põuasel ajal tuleks teda kasta ja päeval piserdada.

  Hiibapuu moodustab pikkamööda kasvades keraja põõsa. Eesti suuremaid hiibapuid asub  pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub 6 meetrini. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest.

 Hiibapuu võrsed on laiad ja lapikud, lehed (okkad) on soomusjad, kenasti läikivad, pealtpoolt tumerohelised, alt hõbevalged. Pügatakse ja lõigatakse vaid siis, kui soovitakse anda põõsale regulaarsemat kuju. Oksad võiksid olla lilleseadjate maiuspalaks, kuid vaevalt keegi raatsib neid lõigata.

 Hiibapuud võiks aedadesse sagedamini istutada, ta on selleks piisavalt kena. Ainult tuleks varuda kannatust, et ta jõuaks tihedamaks kasvada. Talvitumisega tal reeglina probleeme ei ole. Harulduste hulka kuulub kahtlemata hiibapuu kirjuokkaline sort ´Variegata´. See on kasvult põhiliigist taltsam - 1,5 m kõrgust ja 1 m laiust on tema jaoks kõva sõna. Tema okstel leidub valkjate soomustega laikusid. Pärit on ta samuti Jaapanist. ´Aurea´ näitab oma rüül kollast jumet. Kasvab kooniliseks puuks.

Hiibapuu, alles päris beebi veel, aga hakkab juba ennast vormima laikooniliseks.	Hiibapuud - kõrgus ca 5m ja laius alt 4 m
´Aurea´	Hiibapuu käbid