Pelgulinna Seltsi algatusel toimunust

 

1991. aastal loodi koostöös tolleaegse Kodukaitsega Pelgulinna Korravalve Punkt, kus seltsi meesliikmetega koostöös viidi asumis läbi patrullteenistust.Hiljem on Selts üritanud elustada Naabrivalve tegevust.Aastaid taotles Selts politseipunkti avamist Pelgulinnas.1993. aastal käivitas Selts Telliskivi tänava ääres Pelgulinna turu, mis oli vajalik, kuna Pelgulinn oli äsja mööblimaja ehitamisega kaotanud populaarse turu. Esialgu näiski asi edukalt vedu võtvat, tekkis paarkümmend müügikohta, kuid juba paari aasta pärast lakkas turg toimimast suutmata pakkuda konkurentsi uutele tekkivatele kaubandusettevõtetele - Jaama turule jt.Edukalt võitlesid Seltsi liikmed lokkava kioskimajandusega asumis, likvideeriti rida õllemüügiputkasid.Kelmiküla liitmisel Pelgulinnaga oli teatud ajal vastastikune huvi, selle toetuseks korjasid Seltsi liikmed allkirju sealsetelt elanikelt;

Põhimõttekindlalt sekkus piirkonna arengusse Selts siis, kui Tallinna Linnavalitsus võttis nõuks rekonstrueerida Telliskivi tänav magistraaltänavaks, laiendada seejuures sõiduteed ühe hooneterea arvel. Tõestamaks selle idee sobimatust, tegutses Pelgulinna Selts otsustavalt, osutades selle projekti kitsaskohtadele, elanike vastuseisule, mistõttu linn sellest mõttest loobus.

Tulemuslikult seisis Selts vastu kavatsusele rajada Kolde puiestee äärde parkmetsapiirile jalgpallistaadion koos abihoonete, võõrastemajaga jne. Võitlusstaadioni nimel oli heitlus väga “verine”, sest selle pooldajate hulgas oli tuntud sporditegelasi. Ka praegu tuntud jalgpalliguru A. Pohlak. Peamiselt Pelgulinna Seltsi otsustav vastuseis peatas projekti, jalgpallurid kolisid Lillekülla.

Pikaajaline, kuid lõpuks siiski Pelgulinna rahvale soodsalt lõppenud üritus oli Telliskivi tn. 56 hoonenõutamine Pelgulinna Rahvamajale. Selle hoone ehitas 1932.aastal Seitsmenda Päeva Adventistide Liit. Aastast 1958 tegutses hoones tolleaegse Kalinini rajooni Kultuurimaja, mille tegevuse oli üle võtnud Pelgulinna Rahvamaja. Hoonet hakkaski tagasi taotlema mainitud usuühing. Seoses sellega pöördus Selts koos teiste asjaosalistega (kirjale kirjutasid alla H.Avila, U.Mägi, R.Leetmaa) valitsusasutuste poole jätta hoone Rahvamajale ja usuühingule pakkuda mingit kompensatsioonlahendust.

Arnold Rüütel, kes oli tol ajal Tallinna Kultuurikomisjoni esimees toetas oma vastuses Seltsi taotlust, usuühingule pakuti teisi lahendusvariante, mis aga viimast ei rahuldanud. Pärast kestvaid kohtuskäike jättis Riigikohus hoone 1996. aastal Rahvamajale, jättes jõusse seega Tallinna Ringkonnakohtu varasema otsuse (27.01.1996).

Pelgulinna Rahvamajal on olnud ja on praegugi oluline koht Pelgulinna kultuurielus, seal tegutsevad hoogsalt mitmed huviringid lastele, noortele, pensionäridele jt. Rahvamaja külastajaid nädalas on olnud kuni 500 inimest, Rahvamaja tegevust on pikka aega juhtinud Urve Mägi, kellega on Seltsil olnud mitmekülgsed sõbralikud suhted. Kogu Pelgulinna kultuurielule soodsa lahendi hankimisel oli suuri teeneid just Pelgulinna Seltsil, muuhulgas laiaulatusliku rahvaküsitluse läbiviimisel.

Pelgulinna Seltsil on olnud juhtiv roll Peeteli Koguduse elluäratamisel ning sellele Preesi tn kultushoone tagastamisel ja renoveerimisel. Kirikuhoone oli suletud 1962.aastast ja antud üle Telefilmile. Kirik avas oma uksed uuesti 1993.aastal. Maikuus toimus seal esimene jumalateenistus. Peeteli kirikuhoone on ehitatud arhitekt Eugen Sachariase projekti järgi 1935.aastal.

Hoone tagastati kogudusele halvas seisus, muuhulgas puudusid hoonel esialgselt ettenähtud viraažaknad ja tornikiiver, interjöör polnud säilinud. Peeteli koguduse Nõukogu eesotsas oli aastaid Ants Vaimel, kelle mitmekülgne tegevus Pelgulinna huvides väärib äramärkimist ka mitmel muul alal. Peeteli koguduse ja kiriku taastamisel ei saa jätta esile tõstmata õpetaja Gustav Piiri osa. 2006. aastal taastati kiriku tornkiiver. Endine Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus algatas mõtte ehitada Peeteli kirikuhoone krundile betoonist korrushoone. Elanikud laitsid selle kavatsuse otsustavalt maha, pidades hoonet Pelgulinna hoonestusse sobimatuks. Et juurdeehitusele ei antud ehitusluba, selles oli ka Seltsi tegevusel oma osa.