Cätlin Jaagot paelub parmupill

Kus elate ja millega tegelete?

«Pärit olen Märjamaalt. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias olen pidama jäänud sellesse linna. Alguses õppisin ise pärimusmuusikat, nüüd õpetan teisi. Veel töötan Eesti pärimusmuusika keskuses ning annan siin-seal loenguid ja tunde. Sinna juurde käib aktiivne muusikategemine erinevate ansamblite – Vägilased,
RO:TORO, Udupasun, Elletuse – ja erinevate inimestega.»

Kuidas sattusite pärimusmuusika juurde?

«Ikka Viljandis õppides – kuigi juba keskkooli ajal, Rap­las õppides, oli meil oma kamp, kellega moodustasime folgiklubi liikumise. Käisime kontsertidel ja tegime ka ise muusikat. See kõik hakkas meeldima ning otsustasin Viljandi kooli astuda.»

Mis pille ise mängite?

«Mitmeid rahvapille – torupill, parmupill, erinevad viled – ning flööti.

Kas sooloplaat «Soolo» on teile esimene?

«Tegelikult on üks torupilliplaat ka 2002. aastal välja tulnud, kuid see oli selline esimene ja seda järel ei ole. Kuna pillimänguoskus ning loodki on vahepeal uuenenud, otsustasin uued lood sisse mängida.»

Kust tuli mõte koostada kogumik «Eesti parmupill» ja miks on teil huvi just parmupilli vastu?

«Tõuke andis viibimine Norras aastal 2000, kui õppisin Telemarki ülikooli traditsiooniliste kunstide osakonnas Raulandis parmupillimängu. Seal hakkas mind üha enam painama küsimus, kas Eesti arhiivides leidub vanu salvestisi, mille järgi saaks taastada siinset parmupillimängu traditsiooni.

Kui tulin 2001. aasta kevadel Eestisse, et jätkata õpinguid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika osakonnas, tutvusin Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduva muusikalise materjaliga.

Traditsioonilistelt parmupillimängijatelt on salvestatud üle viiekümne loo. Norras omandatud oskusi kasutades püüdsin vanu salvestisi noodistada ja järgi mängida. 2009. aasta kevadel valmis mu magistritöö, kus uurisin parmupillimuusika taasesitamise võimalusi.

Kogumiku koostamise üks ajend oligi vajadus teadvustada, et parmupill on tegelikult olnud peene mängutehnikaga soolopill, millel mängitakse meloodiaid – samaväärne tantsumuusika mängimise pill teiste kõrval.»

Millest kogumik koosneb?

«Kogumik koosneb kolmest osast: CD-plaadist, teksti- ja noodiraamatust. Plaadil on enamik parmupillilugude arhiivisalvestisi aastatest 1922–1994. Tekstiraamat tutvustab Eesti parmupillimuusika traditsiooni, kuutteistkümmet pillimeest ja nende esitatud lugusid ning õpetab pilli mängutehnikaid. Noodiraamatus on valik CD-l avaldatud parmupillilugude noodistustest.»

Kas parmupilli on keeruline mängima õppida?

«Enne Norra minekut olin ise selliste küsimuste ees, kuidas sellel pilli meloodiat mängida, kuidas helisid tekitada, kas see peab olema nii raske ja müstiline, et kohati on kuulda lugu ja kohati ei ole. Tagasi tulles tekkiski tahtmine seda edasi uurida ja õpetada.»

Miks olete tuurile «Sõnade ja sõrmedega» valinud just need kontserdipaigad?

«Oleme valinud armsad ja väikesed kohad.»