Ruand

Ruandan Tazovaldkund
Republika y'u Rwanda (ruand.)
Republic of Rwanda (angl.)
République du Rwanda (fr.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Kigali
Eläjiden lugu (2014)	12,337,138 ristitud
Pind	26,338 km²
Kel'	ruandan, anglijan, francijan
Valdkundan pämez'	Pol' Kagame
Päministr	Anastas Murekezi
Religii	hristanuskond
Valüt	ruandan frank (RWF)
Internet-domen	.rw
Telefonkod	+250
Aigvö	UTC+2

Ruand, täuz' oficialine nimi — Ruandan Tazovaldkund (ruand.: Republika y'u Rwanda, angl.: Republic of Rwanda, fr.: République du Rwanda), om valdkund Päivnouzmafrikas, ani suvipolehe ekvatoralpäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn Kigali sijadase valdkundan keskuses.

Istorii

Vl 1962 heinkun 1. päiväl Ruand tedištoiti ripmatomut Bel'gijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vl 2003 semendkun 26. päiväl kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Vl 1994 genocid oli Ruandas.

Geografijan andmused

Ruandan topografine kart.

Ruand om mavaldkundröunoiš Tanzanijanke pohjoižes (röunoiden piduz — 217 km), Ugandanke suvipäivnouzmas da suves (169 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivlaskmas (217 km), Burundinke päivlaskmas (290 km). Ühthine röunoiden piduz — 893 km. Ruand om mererandatoi valdkund. Veden pind om läz 5%.

Valdkund sijadase kukhil, toine man nimituz — «Tuhan kukhan ma» (ruand. Igihugu cy'Imisozi Igihumbi, fr. Pays des Mille Collines). Sen kaikiš korktemb čokkoim om Karisimbi-vulkan, 4507 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Rusizi-jogen kendäk, 950 m. Surembaine Kivu-järv om KDT:nke röunal. Joged oma Nil- da Kongo-jogiden basseinoiš.

Klimat om subekvatorialine neps pehmed, kuivan sezonanke (kezaku-sügüz'ku). Paneb 1000-1500 mm sadegid vodes. Vodenkeskeine lämuz kuidme pälidnas (korktuz 1550 m) om 17°...21°C.

Londuseližed pävarad — kuld, tinkivend, vol'fram, berillii, londuseline gaz, gidroenergii, väghine mahuz.

Tobmuz

Parlamentan Alakodin pert' Kigališ.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb ministrid radsijha. Kaik rahvaz valičeb händast 7 vodeks, ühten kahtenden strokun om voimuz. Molembad ohjanduz da parlament sätas käskusid.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (ruand.: Inteko Ishinga Amategeko). Üläkodi, Senat (ruand.: Umutwe wa Sena), kogoneb 26 ühtnijad, heiden valdatusiden strok om 8 vot. Alakodi, Ezitajiden Kodi (ruand.: Umutwe w'Abadepite), mülüb 80 ezitajad-ühtnijad, valitas heid 5 vodeks (53 — kaikel rahvahal, 24 našt — taholižiš nevondkundoišpäi, 2 ristitud — norištospäi da 1 invalidoišpäi).

Ruandan prezidentan järgvaličendad oliba vl 2010 elokun 9. päiväl (nügüdläine Pol' Kagame-prezident sai 93,08%, se om hänen kahtenz' strok). Parlamentan järgvaličendad oliba vl 2013 sügüz'kun 16.-18. päivil.

Rahvahaline käskusišt ottud Saksanman da Bel'gijan ozutesen mödhe.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Ruandan administrativiž-territorialine jagand.

Ruandas om 5 agjad (provincijad) (intara). Agjad alajagase 30 administrativižhe rajonha (akarere), a ned — sektoroihe.

Eläjad

Ruandas elädas heimod: hutulaižed — 84% (bantukel'žed), tutsilaižed — 15% (hö oma hamitalaižed), tvalaižed — 1% (pigmejad).

Ruandan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): Ruhengeri, Gisenji, Butere.

Ižanduz

Vl 2012 Ruandan päeksport oli kofe (26%), tin (24%), cirkonii (16%), čai (9%); toine eksport — teraz (2%), koza- da lehmännahkad (2%), lumiavtod da gol'fmašinad (1%).

Irdkosketused

• Ruandan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine sait. (angl.)