14. juuni
Allikas: Vikipeedia
| << Juuni >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | |||||
| 2015 | ||||||
14. juuni on Gregoriuse kalendri 165. (liigaastal 166.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuni (1901–2099).
Sündmused[muuda | redigeeri lähteteksti]
Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1858 – Mahtra sõda
- 1870 – Luunjas peeti esimene lastelaulupidu[1].
- 1880 – Jaan Jung tegi Lõhavere linnamäel esimesed arheoloogilised kaevamised.
- 1914 – Tallinnas Gonsiori aias toimusid rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused[2].
- 1917 – toitlusrahutused Tartus.
- 1917 – kinnitati EELK põhikiri[3].
- 1925 – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
- 1925 – Tallinnas avati Eesti Tarvitajate Keskühisuse modernne hoone[1].
- 1931 – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegid Soome kergejõustiku paremik[2].
- 1935 – Viljandis ristiti lennuk Lendav Mulk (ES-LDM).
- 1940 – NSVL Balti laevastik alustas Eesti merepiiride blokaadi.
- 1940 – Nõukogude hävitajad tulistasid Keri lähistel alla reisilennuki Kaleva.
- 1941 – NSVL repressiivorganid alustasid juuniküüditamist.
- 1958 – avati Mahtra Talurahvamuuseum.
- 1969 – Tartus toimus 15. juulini kestnud juubelilaulupidu (100. aastapäeva puhul)[1].
- 1982 – USA president Ronald Reagan nimetas selle päeva Balti vabaduse päevaks[1].
Maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]
- 1645 – Naseby lahing. Oliver Cromwell purustas Charles I väe.
- 1777 – USA Kongress võttis vastu lipuseaduse (13 triipu ja 13 tähte).
- 1800 – Marenkgo lahing. Austria armee alistus Napoleoni vägedele.
- 1807 – Friendlandi lahing. Vene armee alistus Napoleoni vägedele.
- 1900 – Hawaiist sai USA territoorium.
- 1905 – algas ülestõus Vene soomuslaeval Potjomkin.
- 1940 – sakslased marssisid Pariisi. NSVL ultimaatum Leedule.
- 1949 – USA-s asutati Ülemaailmne Leedulaste Ühendus.[4]
- 1967 – USA saatis Veenusele kosmoseaparaadi Mariner.
- 1982 – USA president Ronald Reagan kuulutas 14. juuni Balti vabaduse päevaks.
- 1982 – Argentina väed alistusid Briti vägedele Falklandil.
Sündinud[muuda | redigeeri lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 14. juunil
- 1671 – Tomaso Albinoni, itaalia helilooja
- 1736 – Charles Augustin de Coulomb, prantsuse füüsik
- 1832 – Nikolaus Otto, saksa insener
- 1835 – Nikolai Rubinštein, vene pianist ja dirigent
- 1864 – Alois Alzheimer, saksa neuroloog
- 1868 – Karl Landsteiner, Austria-Ameerika immunoloog ja patoloog
- 1882 – Ion Antonescu, Rumeenia riigitegelane ja marssal
- 1911 – Ott Kangilaski, eesti graafik ja publitsist
- 1916 – Dorothy McGuire, USA näitleja
- 1926 – Hermann Kant, saksa kirjanik.
- 1928 – Che Guevara, sissijuht ja vabadusvõitleja Ladina-Ameerikas
- 1933 – Jerzy Kosiński, Poola juudi päritolu Ameerika kirjanik
- 1939 – Anu Anton (Mändsalu), eesti laulja
- 1945 – Tiit Paulus, eesti kitarrist
- 1951 – Nikolai Poljakov, NSV Liidu/Eesti purjetaja
- 1958 – Eric Arthur Heiden, ameerika kiiruisutaja, viiekordne olümpiavõitja
- 1961 – Boy George (George Alan O'Dowd), iiri päritolu inglise laulja
- 1964 – Kaija Helinurm (Parve), eesti laskesuusataja
- 1968 – Yasmine Bleeth, ameerika näitleja
- 1969 – Steffi Graf, saksa tennisist
- 1971 – Marek Noormets, eesti korvpallur
- 1977 – Haiducii, rumeenia laulja
Surnud[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 14. juunil
- 1920 – Max Weber, saksa sotsioloog
- 1936 – Maksim Gorki, vene kirjanik
- 1968 – Salvatore Quasimodo, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1959
- 1986 – Jorge Luis Borges, argentina kirjanik
- 2007 – Kurt Waldheim, Austria poliitik, ÜRO peasekretär 1972–1981
Pühad[muuda | redigeeri lähteteksti]
- leinapäev (1941)
Ilmarekordid[muuda | redigeeri lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +30,7 °C (1999)
- Tallinna miinimumtemperatuur −0,2 °C (1980)
- Tartu maksimumtemperatuur +32,5 °C (1876)
- Tartu miinimumtemperatuur +1,3 °C (1958)
Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- ↑ 2,0 2,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 282
