Lisaks Tõnu kirjeldustele, mis on eelmise meili kommentaaris on täna uudiseid juba kamaluga.
Joosu helistas 5.23 meie ja 8.23 nende aja järgi. Küsis, mis teha kui lumepimedus on. (Tänu sellele magasin hiljem rängalt sisse) Ruslan olla eile lumetuisus ilma prillideta käinud ja nüüd näeb häguselt. Meil mingi salv on kaasas, aga ega see kohe nägemist tagasi ei anna. Paar päeva läheb ikka. Konsultatsioon ka Pillega.
Arutelud teemal kas Ruslan peaks kohe alla minema ja kui siis kas saatjaga või ootama teises laagris lõppesid esialgu lihtsalt. Edasi lükkamisega.
Kell 11 oli meie omadel ja Atisel (lätlased) pandud tärmin, et ostsustada, kas kolmandasse laagrisse on täna minekut või mitte. Hommikul ilm oli nii kehva, lumi ja kõva tormi-tuul, et kohe minekust ei tulnud midagi. Saatsin uue ilmateate. Hetkel vaadates on ka see juba muutunud, kui kella poole kuue ajal lubati homseks 0 sademeid siis nüüd juba 6 cm.
Lisan Joosu SMS kell 9:25
Ootame c2 ilma. Tanane menyy: ei seiklusroad, vaid sprotid, juustu, kypsist kondentspiimaga, kummikarudega. Tervised muidu ok, Joosul koha, Luukas kurgu jama, Ruslan nac lumepime. Uus telk peab kyll tormile vastu aga on pehmelt yteldes vaga ebamugav. Leidsin e-lugerist märgalad 🙂
Ruslani osas tähendab see, et eks nad vaatavad kuidas pilt ette tuleb, kui ei tule on tal alla minek.
Telgi osas tähendab Joosu sõnum, et hardcore mägironimise Mountain Hardwear EV™ 3 on nn ühekihiline telk, millel puudub sisetelk ja ju sinna tekib ikka kõvasti kondentsi. Eriti suur võib olla vahe, kui oled harjunud luksusliku Hillebergiga:)
Tiputõusu osas tähendab SMS järgmist. Täna jäädakse teise laagrisse, homme, 01.08, kolmandasse ja ülehomme, 02.08, tippu. 03.08 laskutakse alla ja selleks päevaks planeeritud helikopterile ei jõuta. Lükkub edasi 04.
1993 aasta “segaduse” osas võin öelda järgmist – Tõivo Sarmeti grupis oli algselt 5 inimest – Ivo Goldi, Erkki Vihula ja mina Eestist ning 2 meest Venemaalt – Gennadi ja Vladimir. Läksime Maida-Adõrist Lõuna-Inõltsheki BC-sse jalgsi, kandes seljas kogu ekspeditsiooni varu (algne plaan oli Tõivol väga ambitsioonikas – mägimatk Maida-Adõrist sisse, tõus Han Tengrile, seejärel tõus Pobedale ja edasi mägimatk välja Bajankoli orgu läbi Põhja-Inõltsheki). Varustus, söögikraam ja bensiin! ehitas meestele selga üle 40 kg kotid (v.a Ivo muidugi). BC-sse matkasime 7 päeva, millest 1 päeva istusime lakkamatu lumesaju tõttu paigal. Baasist tõusime kolme päevaga sadulale (C3), ööbisime seal ühe öö ja laskusime seejärel C2 (u. 5300 m) ning kohe järgmisel päeval (1.aug) tagasi sadulale. Ivo ja Vladimir jäid aklimatiseerumise kestel haigeks ning loobusid edasisest ning Erkki ühines hoopis Peedo Nelke grupiga, mis oli baasi jõudnud veidi varem helikopteriga. Peedo grupp koosneski minu mälu järgi vaid 3 mehest (Peedo, Eero ja Sven?, viimane tipputõusu ei üritanud)
2. augusti tipupäeva osas võiks küsida täpsustusi Peedolt või Erkkilt. Minu mälu järgi läksime hommikul katsele enam-vähem koos – Tõivo, Erkki, Peedo, Eero (Peedo grupi liige), Gennadi ja mina. Ma pöörasin tagasi kuskil 6500 m peal kuna kassid tulid pidevalt jalast ära (oli mingi Vene eksperimentaaltoode, millel, töö käigus selgus, olid pehmesulamist konksud mis paindusid ja ei hoidnud saapast kinni). Ilm hakkas ka ära keerama. Mehed tilkusid päeva jooksul laagrisse tagasi, T.Sarmeti grupp oli lumekoopas, Peedo grupp telgis. Tõivo teatas koopasse saabudes, et pööras ilma tõttu tagasi. Peedo ja Eero saabumist ma ei näinud, kuid Erkkile läksin vastu kui ta laskus väsinuna sadulale pea-aegu pimedas, ilm oli tormine. Gennadi jõudis sadulale alles järgmise päeva lõunal, olles “külmööbinud” 6400 m kõrgusel sealsel ainsal võimalikul telgikohal koos ühe korealasega. Mäletan Erkki jutust tema tipupäeva sündmuste kohta fragmente, peaks tõesti temalt endalt küsima.
3. augustil läksid kõik alla, ma laenasin Gennadilt kassid ja jäin koopasse. 4. augustil oli ilm hea ja tõus läks libedalt.
Lõpetuseks – T.Sarmeti grupist jäid pärast Han Tengrit järgi vaid Tõivo ise ja mina (Gennadi ei soovinud Pobedale minna), Tõivo küll uuris võimalusi ühinemiseks ühe venelaste Pobeda ekspeditsiooniga, kuid suurt entusiasmi ei olnud kellelgi. Kuid sellegipoolest matkasime algse plaani kohaselt Lõuna-Inõltshekilt Bajankoli orgu – kokku 10 päeva ühtki inimest teel kohtamata- üle Bronenosetsi (4400 m, 2A) kuru ja Merzbacheri järve kallast mööda Põhja-Inõltsheki liustikule ning edasi Han Tengri põhjapoolse BC juurest (mida sel aastal ei eksisteerinud) üle Odinnatsati (5300 m, 3B*) kuru.