Pärnu Raekoda
Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis (Uus 3), algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist.
1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri. Pärast omaniku surma osteti 1819. aastal keiser Aleksander I käsul hoone 24 100 kuldrubla eest Pärnu komandadi majaks. Pärast Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones.
Raad asus majja 1839. aastal ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.
18. sajandi lõpul ehitatud ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel (Uus 2) asusid tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina. 1947. aasta ülesmõõtmisjoonistel oli hoonel kivikatus ja kuuese ruudujaotusega aknad. Katuse keskossa oli ehitatud puidust kõrge püstak. Munga tänavale avanes üks uks, kolm ust avanesid sisehoovi.
1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis.
Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides.
Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa).
Loe lisaks Kultuurimälestiste registrist: Pärnu raekoda ja Pärnu raekoja kõrvalhoone
Tiibhoone teisel korrusel asuvas saalis toimuvad linnavolikogu istungid. Suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.
Raekoja hoones tegutsevad Pärnu Linnagalerii ja Pärnu Linnaorkester
